Korraline elektriaudit, kellele kohustuslik ja kui tihti?

Mis on korraline elektriaudit ja millel see põhineb?

Korraline elektriaudit on perioodiliselt korduv tehniline kontroll, mille käigus akrediteeritud audiitor hindab, kas elektripaigaldis on tehniliselt korras ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamiseks ohutu. Kohustus tuleneb seadme ohutuse seaduse § 9 lõikest 4 ja majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. a määrusest nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele”. ProfiElekter OÜ on tegutsenud elektrivaldkonnas üle 17 aasta ja omab iseseisva tegevuse õigust (pädevust ehk MTR-registreeringut), seega oskame paigaldise liigi ja auditi tähtaja kohe õigesti määrata.

Audit erineb tavalisest hooldusest selle poolest, et see on sõltumatu kontroll seadusega ette nähtud metoodika järgi. Eristatakse kolme tüüpi auditit: kasutuselevõtueelne audit (enne paigaldise kasutusele võtmist), korraline audit (perioodiline) ja erakorraline audit (näiteks pärast õnnetust või olulist ümberehitust). Selle artikli fookuses on korraline audit, mis tabab kõige rohkem majaomanikke, korteriühistuid ja ettevõtteid.

Korralise auditi eesmärk ei ole bürokraatia, vaid varjatud rikete, vananenud juhtmestiku, ülekoormatud kaitseaparaadi, vigaste maandus- ja rikkevoolukaitsete, avastamine enne, kui need põhjustavad tulekahju või elektrilöögi. Eestis on suur osa elamufondi elektripaigaldisi ehitatud aastakümneid tagasi ja jõuab nüüd vananemise piiri.

Kellele on korraline elektriaudit kohustuslik?

Korraline audit on kohustuslik kõikidel auditikohustusega elektripaigaldistel, mis jagunevad kolme liiki. Liigitus määrab nii kohustuse kui ka sageduse. Lihtsustatult: mida suurem on paigaldise võimsus ja inimohu risk, seda kõrgem liik ja sagedasem audit.

Kohustusest on vabastatud üksnes need III liiki paigaldised, mis vastavad enesekontrolli tingimustele, ehk eramud, üksikkorterid, suvilad ja väikeehitised, mida ei kasutata majanduslikul otstarbel. Niipea kui sama hoonet kasutatakse äriks (näiteks renditakse välja äriruumina või majutusasutusena), kaob vabastus ja audit muutub kohustuslikuks.

• I liik, kõrgeima ohutasemega paigaldised: plahvatusohtlikud alad ja neid sisaldavad objektid (nt tanklad), suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohtlikud osad, haiglad ja raviasutused, kus kasutatakse patsiendiga füüsilises kontaktis olevaid võrgutoitega meditsiiniseadmeid.
• II liik, korterelamute (üle kahe korteri) ühiskasutuses olev elektripaigaldis; madalpingepaigaldised, mille peakaitse nimivool ületab 35 A ja mis pole I liik; kõik kõrgepingepaigaldised, mis pole I liik; hotellid, motellid, külalismajad, hostelid ja muud majutushooned.
• III liik, paigaldis, mille peakaitse nimivool on 35 A või väiksem ja mis pole I ega II liik. Siia kuuluvad enamasti väiksemad objektid; majanduslikult mittekasutatavad eramud ja korterid on auditist vabastatud.

Kui tihti tuleb korraline elektriaudit teha?

Auditi sagedus sõltub kahest tegurist: paigaldise liigist ja ehitamise ajast. Seadus eristab enne ja pärast 2000. aastat ehitatud või rekonstrueeritud paigaldisi, sest vanemate paigaldiste tehniline risk on suurem, mistõttu neid kontrollitakse sagedamini.

Korterühistu jaoks tähendab see praktikas: tüüpiline korterelamu ühiskasutuses olev paigaldis on II liik, seega pärast 2000. aastat valminud majal tuleb audit teha iga 10 aasta tagant ja enne 2000. aastat valminud majal iga 5 aasta tagant. Ärihoonel või tööstusobjektil, mille peakaitse ületab 35 A, kehtib sama II liigi intervall; I liigi objektidel (näiteks tankla) on tähtaeg lühem.

• Pärast 2000. aastat ehitatud paigaldised: I liik, iga 5 aasta tagant; II liik, iga 10 aasta tagant; III liik, iga 15 aasta tagant.
• Enne 2000. aastat ehitatud või rekonstrueeritud paigaldised: I liik, iga 3 aasta tagant; II liik, iga 5 aasta tagant; III liik, iga 10 aasta tagant.
• Tähtaega arvestatakse eelmise auditi kuupäevast (või kasutuselevõtueelsest auditist esmase korralise auditi puhul). Tähtaja ületamisel loetakse paigaldis nõuetele mittevastavaks.

Mida audiitor kontrollib?

Korraline audit hõlmab nii dokumentide kontrolli kui ka paigaldise visuaalset ja mõõtmistega ülevaatust. Audiitor võrdleb paigaldise tegelikku seisukorda kehtivate nõuetega ning hindab, kas see on ohutu edasiseks kasutamiseks. Tulemused vormistatakse auditi aktiks koos puuduste loeteluga.

Audiitor on sõltumatu osapool: ta üksnes tuvastab ja dokumenteerib puudused, kuid ei tohi samal objektil ise elektritöid teha. Puuduste kõrvaldamiseks on vaja eraldi pädevat elektritöö ettevõtet. ProfiElekter teostab nii auditiks ettevalmistust kui ka auditi käigus avastatud puuduste kõrvaldamist.

• Dokumentatsiooni olemasolu ja vastavus: paigaldise projekt, kasutuselevõtueelse auditi tulemused, käidukava ja varasemad auditiaktid.
• Kaitseaparaadi ja peakaitse vastavus paigaldise koormusele ning juhtmestiku seisukord ja koormatavus.
• Maanduse ja potentsiaaliühtlustuse toimivus, rikkevoolukaitsmete (RCD) olemasolu ja rakendumine mõõtmistega.
• Isolatsioonitakistuse ja ahelasilmuse takistuse mõõtmised, kaitsejuhtide pidevus.
• Visuaalne ülevaatus mehaaniliste vigastuste, ülekuumenemise jälgede ja omavoliliste muudatuste osas.

Mis juhtub, kui korraline audit jääb tegemata?

Tähtajaks tegemata audit tähendab, et elektripaigaldis loetakse nõuetele mittevastavaks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostab seadme ohutuse seaduse alusel riiklikku järelevalvet ja võib teha ettekirjutuse, nõuda auditi tegemist tähtajaks ning rikkumise jätkumisel rakendada sunniraha.

Praktikas on tõsiseim tagajärg seotud kindlustusega. Tulekahju või muu kahjujuhtumi korral kontrollib kindlustusandja, kas paigaldisel oli kehtiv audit. Kui kohustuslik korraline audit oli tähtaja ületanud, on kindlustusandjal alus hüvitist vähendada või sellest keelduda, sest tegemist on nõuete rikkumisega. Korteriühistu puhul langeb see risk kõigi korteriomanike kanda.

Lisaks õiguslikule riskile on auditi mõte ohutuses: vananenud paigaldise varjatud rikked ei anna endast märku enne, kui tekib elektrilöök või süttimine. Õigeaegne audit on odavaim viis neid riske maandada. Kui te ei tea oma hoone elektripaigaldise liiki ega viimase auditi kuupäeva, aitab ProfiElekter selle välja selgitada ja vajaliku auditi korraldada, Tallinnas, Tartus ja üle Eesti.

Allikad ja viited

• Määrus nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele” (Riigi Teataja), Põhimäärus, mis sätestab paigaldise liigid, korralise auditi sageduse ja vabastused.
• Seadme ohutuse seadus (Riigi Teataja), Auditikohustuse ja enesekontrolli alusseadus (§ 8 lg 3 ja § 9 lg 4).
• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), Riiklikku järelevalvet teostav amet; ettekirjutused ja auditi tulemuste esitamine.
• Määrus auditit tegeva isiku kompetentsusnõuete kohta (Riigi Teataja), Sätestab, milline pädev ja sertifitseeritud isik tohib elektriauditit teha.

Seotud artiklid

• Kasutusluba elektripaigaldisele: dokumendid
• Elektripaigaldise dokumentatsioon puudub
• Mõõteprotokoll: mis see on ja millal vaja
• Päikesepaneelide tasuvus eramajale 2026