Kasutusluba elektripaigaldisele, mida on vaja?

Mis dokumente on kasutusloa saamiseks elektripaigaldiselt vaja?

Kasutusluba elektripaigaldisele eeldab nelja dokumenti, mis tõendavad, et paigaldis on ehitatud projekti ja elektriohutusnõuete järgi. ProfiElekter on neid komplekte koostanud üle 17 aasta, alates 2009. aastast, ja teeb seda iseseisva tegevuse õiguse (pädevus, MTR-i registreering) alusel, ilma selle pädevuseta ei saa elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon kehtida. Need neli dokumenti on aluseks, et kohalik omavalitsus saaks hoonele kasutusloa anda.

Põhidokumendid moodustavad omavahel seotud terviku: deklaratsioon viitab konkreetsetele mõõteprotokollidele, mõõteprotokollid tuginevad projektis ette nähtud lahendusele ning teostusjoonised näitavad, kuidas paigaldis tegelikult ehitati. Ühe lüli puudumine peatab kogu kasutusloa menetluse.

• Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon, ehitaja kinnitus, et paigaldis vastab ehitusseadustikule ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
• Mõõteprotokollid, isolatsioonitakistuse, kaitsejuhi pidevuse, rikkevoolukaitsme (RCD) ja maandustakistuse mõõtmised.
• Elektriprojekt ja teostusjoonised, algne projektdokumentatsioon koos parandustega, mis kajastavad tegelikult ehitatud lahendust.
• Audit (kui kohustuslik), sõltumatu pädeva asutuse hinnang paigaldise ohutusele.

Mis on elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon?

Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon on elektritöö ettevõtte allkirjastatud dokument, milles ehitaja kinnitab, et valminud paigaldis vastab ehitusseadustikule, seadme ohutuse seadusele ja nende alusel kehtestatud normdokumentidele. Deklaratsioonis tuuakse välja ehitamise aluseks olnud normid (näiteks standardiseeria EVS-HD 60364), ehitaja MTR-i registreeringu number ja pädeva isiku andmed.

Deklaratsiooni juurde kuulub alati visuaalse kontrolli tulemus ja mõõteprotokollide kogum. Just deklaratsioon on dokument, mis seob ehitaja vastutusega, seetõttu saab seda koostada üksnes pädev ettevõte, kellel on iseseisva tegevuse õigus. Ilma kehtiva pädevuseta koostatud deklaratsioon ei oma kasutusloa menetluses õiguslikku väärtust ja KOV võib selle tagasi lükata.

Millised mõõteprotokollid on nõutud?

Mõõteprotokollid tõendavad arvuliselt, et paigaldis on elektriliselt ohutu. Need teostatakse kalibreeritud mõõteriistadega ja vormistatakse protokollidena, millele kirjutab alla mõõtmise teostanud pädev isik. Protokollid on lahutamatu osa nõuetekohasuse deklaratsioonist, deklaratsioon ilma mõõtmistulemusteta on puudulik.

• Kaitsejuhi (PE) pidevuse mõõtmine, tagab, et maanduskontuur on katkematu.
• Isolatsioonitakistuse mõõtmine, kontrollib juhtmestiku isolatsiooni seisukorda.
• Rikkevoolukaitsme (RCD/rikkevoolukaitselüliti) rakendumisaja ja -voolu mõõtmine.
• Silmuse takistuse (Zs) ja lühisvoolu mõõtmine kaitseaparaatide rakendumise kontrolliks.
• Maandustakistuse mõõtmine.

Millal on vaja elektripaigaldise auditit?

Audit on sõltumatu pädeva asutuse hinnang, kas paigaldis on ohutu. Auditi kohustus sõltub paigaldise liigist ja kasutusotstarbest. Auditikohustuslikul paigaldisel tuleb enne kasutuselevõttu teha esmane audit, mille otsus esitatakse kasutusloa taotlusega koos. Eluruumi, sealhulgas suvila ja eramu, elektripaigaldise korraline audit ei ole üldjuhul kohustuslik, kuid see erand ei kehti majandustegevuseks kasutatava hoone ega enam kui kahe korteriga hoone ühiskasutuses oleva elektripaigaldise puhul.

Korralise auditi sagedus on määratud paigaldise liigi järgi: esimese liigi elektripaigaldises kord viie aasta jooksul, teise liigi paigaldises kord kümne aasta jooksul ja kolmanda liigi paigaldises kord viieteistkümne aasta jooksul. Auditi tegija hindab paigaldist visuaalselt, tutvub dokumentatsiooni ja mõõtetulemustega, teeb vajadusel kontrollmõõtmisi ning vormistab tulemused tehnilise järelevalve infosüsteemis JVIS.

Kuidas kasutusloa elektridokumendid esitatakse ja kes loa väljastab?

Kasutusloa väljastab kohalik omavalitsus, kelle territooriumil hoone asub. Alates 1. jaanuarist 2018 saab kasutusluba taotleda ainult ehitisregistri (EHR, ehr.ee) kaudu, elektripaigaldise dokumendid laaditakse taotlusele üles digitaalselt. KOV kontrollib, kas valminud ehitis vastab nõuetele, kas selle tehnosüsteemid ja kandekonstruktsioonid on tehniliselt korras ning kas hoone on ohutu kasutada.

Menetlustähtaeg on kuni 30 päeva viimase nõuetekohase dokumendi registreerimisest. Seetõttu on oluline esitada elektridokumendid täielikuna kohe alguses, iga puuduv mõõteprotokoll või parandust vajav deklaratsioon nullib tähtaja ja lükkab loa edasi. ProfiElekter koostab dokumendipaketi kujul, mis sobib otse EHR-i üleslaadimiseks, ja teenindab kliente Tallinnas, Tartus ja üle Eesti.

Mille poolest erineb kasutusluba ehitusloast ja ehitusteatisest?

Ehitusluba ja ehitusteatis on dokumendid, mis on vaja vormistada enne tööde algust, kasutusluba aga pärast paigaldise valmimist. Ehitusseadustiku järgi taotletakse auditikohustusliku elektripaigaldise rajamiseks kõigepealt ehitusluba (suuremate või uute paigaldiste puhul) või esitatakse ehitusteatis (väiksema mahuga tööde puhul). Ehitusteatis tuleb kohalikule omavalitsusele esitada vähemalt kümme päeva enne tööde algust. Need kaks dokumenti annavad loa elektritöö tegemiseks, kuid ei tõenda, et valmis paigaldis on nõuetekohane ja kasutuskõlblik.

Kasutusluba on vastupidi valmiva paigaldise lõppdokument: sellega kinnitab omavalitsus, et paigaldis vastab nõuetele ja seda võib sihtotstarbeliselt kasutada. Auditikohustusliku elektripaigaldise puhul on kasutusluba just see dokument, mis tööde lõppedes vormistatakse. Kui ehitis kuulub kasutusloa alla, asendab kasutusluba ka eraldi kasutusteatist. Praktikas tähendab see, et ühe objekti elutsükli jooksul võib vaja minna mõlemat: alguses ehitusluba või ehitusteatis ja lõpus kasutusluba koos nõuetekohasuse deklaratsiooni, mõõteprotokollide ja auditiaktiga.

• Ehitusluba / ehitusteatis, enne tööde algust, annab loa elektritööd teha
• Kasutusluba, pärast valmimist, kinnitab paigaldise nõuetekohasust ja kasutuskõlblikkust
• Auditikohustuslik paigaldis vajab tavaliselt mõlemat etappi

Mis juhtub, kui elektridokumendid puuduvad?

Kui hoone elektripaigaldis on dokumenteerimata, näiteks ehitati ilma deklaratsiooni ja mõõteprotokollideta või tehti hilisemaid ümberehitusi vormistamata –, ei saa KOV kasutusluba väljastada. Sellisel juhul tuleb omanikul lasta teha elektripaigaldise audit, mis tõendab paigaldise nõuetekohasust tagantjärele, ja esitada selle otsus kasutusloa taotlusega.

Dokumentide puudumisel on praktilisi tagajärgi: kasutusloata hoonega võib tekkida probleeme müügi, hüpoteegi seadmise ja kindlustusjuhtumite korral, sest kindlustus võib elektrist alguse saanud kahju hüvitamisest keelduda, kui paigaldise nõuetekohasus pole tõendatud. Pädev elektritöö ettevõte saab puuduvad mõõtmised teha, koostada nõuetekohasuse deklaratsiooni ja vajadusel tellida auditi, et paigaldis seaduslikult kasutusele võtta.

Allikad ja viited

• Ehitusseadustik (Riigi Teataja), Reguleerib kasutusloa nõudeid ja seda, millised dokumendid valminud ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks esitada tuleb.
• Auditi kohustusega elektripaigaldised ja nõuded auditile (Riigi Teataja), Määrus, mis sätestab auditikohustuslikud paigaldised, paigaldiste liigid ja korralise auditi sageduse.
• Elektriohutusnõuded, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, TTJA selgitused elektripaigaldise auditi, korralise kontrolli ja ohutusnõuete kohta.
• Ehitisregister (EHR), Riiklik register, mille kaudu kasutusloa taotlus ja kõik elektridokumendid alates 2018. aastast esitatakse.

Seotud artiklid

• Elektripaigaldise dokumentatsioon puudub
• Mõõteprotokoll: mis see on ja millal vaja
• Korraline elektriaudit: kohustus ja sagedus
• Päikesepaneelide tasuvus eramajale 2026